Electrolux Newsroom Estonia

Poliitilised kokkulepped ei lahenda kliimaprobleeme

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 15. konverents (COP15) algas Kopenhaagenis 7. detsembril. Konverentsi eesmärk on panna paika ÜRO kliimamuutuste poliitika pärast 2012. aastat. Viimase nädala jooksul on saanud selgeks, et konverentsi tulemuseks ei ole juriidiliselt siduv kokkulepe, kuid kohtumine on sellegipoolest väga oluline. Kliimamuutused on nüüdisajal üks suurimaid inimkonna ees seisvaid võtmeküsimusi.

Maailma riikide juhid saavad näidata kätte suuna ja panna paika raamistiku, mida järgides peaksime piirama inimkonna keskkonnamõju. On vaja, et riikide juhid lepiksid kokku reeglites ja tingimustes, mis on vajalikud selle küsimuse lahendamiseks. Kuid Kopenhaagenis toimuva konverentsi puhul valitseb oht, et üks oluline tõsiasi jääb varju. Kui maailma riikide juhid annavad Kopenhaagenis välja pressiteateid ja rivistuvad ühisfotode tegemiseks, on lihtne unustada, et tegemist ei ole õigupoolest nende inimestega, kes lõppkokkuvõttes muutuste taga seisavad.

Kliimamuutuste küsimus puudutab kõiki maailmas elavaid inimesi. Seda on võimalik lahendada üksnes üheskoos ja seega on ka vastutus ühine. Teisisõnu: ilma tarbijate panuseta jäävad poliitikute eesmärgid täitumatuteks lootusteks. Kui tahta kliimamuutusi aeglustada, on vaja, et tarbijad teeksid tarku otsuseid ja järgiksid neid. See võib tähendada seda, et energiat kasutatakse säästlikult või mõeldakse muul viisil sellele, kuidas iga inimese tegevus saaks aidata vähendada süsinikuheitmeid.

Ka tööstussektoril on väga suur vastutus. Esiteks peab tööstussektor tegema kõik võimaliku selleks, et minimeerida süsinikuheitmeid ja oma tegevuse teisi keskkonnamõjusid. Teiseks saab nimetatud sektor pakkuda selliseid kaupu ja teenuseid, mis vähendavad heitmeid ja keskkonnamõju.

Kui vaadata heitmete vähendamist ning sellistest ainetest ja materjalidest loobumist, mis on osutunud kahjulikuks tervisele või keskkonnale, on peamised tööstussektorid poliitikast juba ette jõudnud. Seejuures ei ajenda meid meid mitte üksnes moraalsed, vaid ka ärilised kaalutlused. Tarbijad soovivad loomulikult, et tooted oleksid kahjutud – nad on kohe valmis loobuma ohtlikest materjalidest ja ainetest. Tööstussektor ei sõltu mitte üksnes tervislikust keskkonnast, vaid ka rahulolevatest klientidest.

Kõik Kopenhaageni konverentsi ja teiste poliitiliste kokkulepetega seotud ootused võivad tingida olukorra, kus tarbijate ja tööstussektori roll jääb varju. Pikas perspektiivis võib see kahjustada võimalusi peatada kliimamuutused. Tööstussektor ja tarbijad ei saa loobuda pingutuste tegemisest ja eeldada, et poliitikud probleemid lahendaksid. Kopenhaageni konverents ning muud kohtumised ja kokkulepped ei suuda loomulikult kaugeltki mitte olukorda tervenisti lahendada.

Tööstussektor ja tarbijad ei peaks jääma poliitikute järele ootama. On olulisem kui kunagi varem, et tööstussektor liiguks edasi ja loobuks ohtlike ainete kasutamisest, minimeeriks heitmeid ja viiks turule järjest rohkem energiatõhusaid tooteid – nii nagu viimaste aastakümnete vältel teinud olemegi. Samamoodi peavad tarbijad mõistma seda, kui olulist rolli nemad mängivad.

Tööstussektori vastutus ei saa seisneda selles, et müüa võimalikult vähe tooteid, nii nagu tarbijate vastutus ei saa seisneda selles, et osta võimalikult vähe. Poliitikud peaksid paremini mõistma, et tarbimine võib mängida kliimamuutuste küsimuse lahendamisel konstruktiivset rolli. Mõningate toodete puhul on tarbimise suurendamine tee kliimamuutuste vähendamiseni. Electrolux toodab just selliseid tooteid.

Uus energiaklassi A++ kuuluv külmkapp kasutab vaid kolmandiku sellest energiast, mida kasutas 1990ndatest pärit külmkapp. Tänu sellele on tarbija, kes vahetab oma vana külmkapi uue vastu, vaid pärast kahte kasutamisaastat säästnud nii palju energiat, mis on samaväärne kõigile nendele ressurssidele, mis kulus tootmisele, transpordile ja lõpuks külmkapi ümbertöötlemisele. Toote elutsükli analüüs näitab seega, et vanade, isegi veel töötavate seadmete väljavahetamine on keskkonna jaoks hea.

Samas on nõudepesumasinad ja pesumasinad muutunud ka vee kasutuse osas ökonoomsemaks. Kui kõik Euroopa kodumajapidamised, kus nõusid pestakse käsitsi, hakkaksid kasutama energiaklassi A kuuluvat nõudepesumasinat, väheneks aastane veetarbimine 990 miljoni kuupmeetri võrra. See on sama palju kui aastane veetarbimine terves Taani riigis. Selline veetarbimise vähenemine tähendab ka seda, et kasutatakse vähem energiat.

Seadmete asendamine on üks paljudest sammudest, mida tarbijad saavad astuda selleks, et kliimamuutusi aeglustada. Kuid see on samuti üks kõige kulutõhusamaid samme. Konsulteerimisfirma McKinsey & Company uuris selle aasta alguses võimalusi vähendada 200-st kasvuhoonegaaside heitmete allikast pärit koguseid. Analüüs näitas, et vanade seadmete väljavahetamine on üks neist meetmetest, millel on kulusid arvestades kõige suurem keskkonnamõju. (Uuringu tulemustega saab tutvuda veebilehel www.mckinsey.com/clientservicing/ccsi/pathways_low_carbon_economy.asp.)

Electroluxi ja teiste meiesarnaste ettevõtete puhul ongi see just see viis, kuidas me saame anda suurima panuse – jätkata arenemist ja pakkuda võimalikult tõhusaid tooteid. Panustamine paremale tulevikule ei tähenda seda, et peame ohverdama oma materiaalse elustandardi.

Hans Stråberg

AB Electrolux, president ja tegevdirektor

Save and share this post