Electrolux Newsroom Estonia

Eriprogrammid pesumasinates – tehisintellekt sinu vannitoas

Photos

Iga pesemisprogramm, mis vastab kindlale pestavale materjalile, annab inimesele võimaluse viia sisse oma korrektiive

Kaasaegsete pesumasinate programmide valik laieneb aastast aastasse. Uusi programme tuuakse turule eesmärgiga katta võimalikult laia sihtrühma nõudlusi. Praktiliselt igal inimesel on omad pesemiseelistused ja -harjumused, erinevad on ka esemed, mis pesemist-puhastamist vajavad. Nüüdisaegsed programmid sobivad paljude asjade pesemiseks – jalanõudest mütsideni, tekkidest siidpluusideni, villastest sokkidest peente õhtukleitideni.

Näiteks veel kümmekond aastat tagasi ei osanud paljud inimesed mõeldagi, et kunagi jõuavad nende vannitubadesse pesumasinad selliste programmidega nagu teksa- või spordirõivaste pesuks (eraldi on veel siseruumide spordirõivad ning välisspordirõivad), aluspesu või tekipesuks ja nii edasi.

On olemas ka spetsiaalsed võimalused jalatsite pesemiseks – olgu need sussid või spordijalanõud. Saabastega tuleb siiski olla ettevaatlik – nahast asju teadagi pesta ei tohi! Nii siidi kui ka villase pesuprogramm on aga ammused tuttavad ning ajaga kaasas käivad perenaised teavad täpselt, kui tõhusad need on konkreetsest materjalist rõivaeseme jaoks.

Electroluxi müügijuhi Margus Peetrise sõnul on paljude inimeste jaoks asendamatu  käsipesuprogramm. See aitab reeglite rikkumist selles mõttes, et lubab pesumasinas pesta asju, mida sinna tegelikult üldse panna ei tohi. Nii et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab! Seega pole peent riietuseset vaja kraanikausis meeleheitlikult pesta-loputada, kui masinas on spetsiaalne programm, mis ei kahjusta ainuüksi käsitsi pesemiseks mõeldud rõivast.

Omavahel ei tohi segamini ajada delikaatpesu ja käsipesu. Kui etiketil on öeldud, et eset võib pesta masinas, kuid väga õrnalt, tuleb kasutada delikaatpesuprogrammi. Kui aga etikett keelab pesumasinas pesemise ning lubab vaid käsitsipesu, sobib käsipesuprogramm.

Margus Peetris tuletab siinkohal meelde, et enne ükskõik millise rõivaeseme pesumasinasse panemist tuleb hoolega uurida etiketti – mida tootja on näinud ette: kas tegu on ainult käsipesuks mõeldud riidega, mis temperatuuril seda tohib pesta, kas võib kuivatada tsentrifuugis või mitte jne. Neid soovitusi tuleb järgida nagu vabariigi põhiseadust, seda muidugi juhul, kui te ei taha oma riietele liiga teha ning pidevalt uusi rõivaid osta, sest vanad ei kõlba enam kusagile.

Kaovad loomakarvad ja õietolm

Erilist tähelepanu tõmbab antiallergiline, hügieeniline pesemisprogramm. Taoline spetsiaalne pesutsükkel eemaldab pesust erinevaid allergeene, nagu lemmikloomade karvu, õietolmu ja muud. Seesama programm võitleb ka tolmulestade vastu, hävitades neid voodipesus. Tavaliselt pesevad inimesed, kes tahavad tolmulestadest pääseda, oma pesu 90 kraadi juures, kuid see ei mõju materjalile hästi. Teine variant – talvine – on viia voodipesu välja ja lasta käredal pakasel kõik tolmulestad ära tappa. Kergest külmast (–3 või –5 kraadi) siiski ei piisa, temperatuur peab olema väga madal. Antiallergiline programm aga peseb pesu kõigest 60 kraadi juures – see saab kenasti puhtaks ning kõik allergeenid kaovad, ilma et pesu oleks vaja “keeta” või “külmutada”.

Ükskõik mis pesuprogrammi puhul tuleb meeles pidada, et oluline on pesupulbriga mitte liialdada. Kaasaegsed masinad oskavad siiski päris hästi pesu sisse jäänud pulbrit välja loputada – näiteks antiallergilisel programmil on lausa viiekordne loputustsükkel – ning lisaloputust saab panna ükskõik mis pesuprogrammile.

Veel üks pesumasina koostisosa, mida võib lugeda eriprogrammide alla, on Time Manager ehk aja planeerija – ekraanil on särgikujuline sümbol. See programm annab inimesele võimaluse ise otsustada, kui kaua ta soovib oma pesu pesta. Tavaliselt sõltub aeg sellest, kui mustad riided on. Tänapäeval kantakse rõivaid lühemat aega ning pestakse tihedamini, seega pole pesemiseks alati vajagi täistsüklit.

Kaasaegsed pesumasinad juba ise doseerivad, mõõdavad vett ja saavad aru, kui palju pesu on parasjagu sisse pandud. Vastavalt sellele muudavad nad pesemisaega. Täiesti uued masinad, mis alles jõuavad turule (ka Electroluxi omad), mitte ainult ei saa aru, kui palju pesu on trumlis, vaid näitavad seda infot tänu spetsiaalsele sisseehitatud pesuandurile ehk -kaalule ekraani peal ka peremehele. Seega saab too välja arvutada, kui palju pesupulbrit parajasti vaja läheb.

Iga inimene võib loomulikult ise otsustada, millist programmi ta soovib pesemisel kasutada. Enamikule müüdavatele rõivastele, mida saab veega pesta, on olemas spetsiaalsed programmid. Tõhusus sõltub sellest, kui teadlik masina kasutaja on: kui panna mõne õrna riideeseme jaoks vale programm, võib see lõppkokkuvõttes mõjuda halvasti rahakotile, kuna kallis rõivas võib rikneda. Kui inimene soovib, et tema riided näeksid head välja ka pärast korduvat kasutamist, tuleb hoolega valida õige pesuprogramm. Teiste sõnadega: siidi küll ei tohi pesta tekipesuprogrammiga. Pesemisprogrammid ei ole mõeldud elu keeruliseks tegemiseks, vaid riideesemete hoidmiseks.

Masinal piire pole, inimese motoorikal küll

Programmide hulka pesumasinas võib suurendada kas või sajani, kuid inimene ei pruugi tunnetada keerutatava või vajutatava nupuga õiget programmi, kui need on pandud üksteise kõrvale imetillukese vahega. Nii et programmide arv pesumasinas on piiratud pigem inimese motoorikast tulenevalt. Samas areneb rõivatööstuse arenguga edasi ka pesumasinate tööstus – tulevad välja uued programmid, mida inimesed tänapäeval vajavad. Tasub mainida, et rikete arv programmide hulgast ei sõltu – olgu neid 10 või 100 –, kuna masina koostisosade arv jääb samaks.

Iga pesemisprogramm, mis vastab kindlale pestavale materjalile, annab inimesele võimaluse viia sisse oma korrektiive. Muutustega ühe konkreetse programmi sees tagatakse see, et pesu ei ole võimalik ära rikkuda – valikuvõimalus ei anna eksimise võimalust.

Rääkides raha säästust pesemise käigus, mainib Electroluxi müügijuht, et see oleneb mitmetest asjaoludest. Number üks kuluartikkel pesupesemises on pesupulber, vesi ja elekter on juba teisel kohal, kuna kaasaegsed masinad säästavad neid väga tõhusalt. Lisakuluartikkel on valesti pestud pesu, kuna see kulub kiiremini.

Eest- ja pealtlaetavatel masinatel suurt vahet ei ole, ainuke silmaga nähtav erinevus on ehk nende suurus. Valik sõltub sellest, kuidas inimene on harjunud oma pesu pesema, mis on tema isiklikud eelistused. Töökindlus ning muud parameetrid on eest- ja pealtlaetavatel masinatel samad. Kõik need on ette nähtud umbes kümneaastaseks kasutamiseks, siis vananeb masin nii tehniliselt kui ka moraalselt.

Pesumasinate tootmises toimub pidev areng – programmid muutuvad praktiliselt iga kuu. Tootjad jälgivad rõivatööstuse trende ning kui turule tulevad uued materjalid, tehakse neile kohe ka sobivad programmid. Uued või uuendatud pesumasinad jõuavad turule vähemalt üks kord aastas.

Save and share this post